Spiraalmudelit kirjeldas esimest korda Barry Boehm oma 1986 a. artiklis. Protsessi kulgemis kava meenutab spiraali.
Esimene kordus toimub enamasti tarkvara realiseerimis punktis kus toimub tema ehitamine inkrementaalselt. Kindlasti ei tohiks
spiraali kordusi võrdsustada tava arendusprotsssi faasidega. Iga kordus jaotub 3 kuni 6 sektorisse. Iga kordus algab lähema eesmärgi
kavandamise ja riskide hindamisega ning lõppeb nn kliendiga - ehk eesmärk peab olema täidetud ja kliendi poolt kontrollitud.
Sektorite töömahukus ei ole alati sama.
...
Siin etapis määratakse selle faasi/korduse eesmärgid, piirangud protsessis, tulemused, juhtimisplaan, võimalikud riskid ja alternatiivsed
strateegiad lähtudes siis leitud riskidest.
Iga riski jaoks teha oma analüüs ja võetakse midagi ette selle maandamiseks (nt risk, et nõudmised pole adekvaatsed: tehakse prototüüp)
Valitakse arendusmudel, mis on hinnatud riskide maandamisega juba tegelenud. Nt kui kasutajaliides on suurim risk, siis võib aidata prototüüpide tegemine.
Projekt vaadatakse üle/taaskord üle ning tehakse otsus, kas jätkata järgmisel kordusel või mitte. Kui otsustatakse jätkata tehakse järgmise faasi jaoks plaan.
| Head küljed | Halvad küljed |
|---|---|
| Riskihaldus, vaadatakse üle, et kõik on korras ja elimineeritakse probleemid mis võivad projektil esineda | Keeruline hallata, tehakse mitmeid iteratsioone ja pidevaid riskiteste |
| Valitakse vaid parim variant | Kallis/Aeganõudev - pole kasulik väikeste projektide jaoks, sest võtab palju aega ja ressurssi. |
| Kliendilt küsitakse pidevalt tagasisidet | Ajaliselt raske hinnata |